5.tõrvategu 17-18.september 2020
Seekord siis jälle õpituba ja üritus oli suunatud eelkõige õpilastele. Olime Eerika Thalheimiga teinud projekti ja taotlenud Rahvakultuuri keskuselt selleks raha. Meie tõrvategu toetati.
17.septembril oli väga suur torm, aga see meie ettevõtmist ei seganud. Tõrvaahi asub nagu vanajumala selja taga, vaikses kohas, ümbritsetud merepoolsest küljest kõrge liivavalliga (oos) ja suurte kuuskede ja mändidega põhjapoolsest küljest. Õnneks tulid Kaire ja Avo eelmisel õhtul mandrilt ja nad said kohe toimetama hakata. Avol oli jällegi tuttav töö ootamas- puude lõhkumine ja ahju juurde vedamine. Kaire pani jällegi telgi üles, et oleks kindlam ja kuivem töötada. Aga õnneks sadama enam ei hakanud. K 17.00 süütasin tule ahjus ja suur kütmise öö oli ootamas. Kohal olid ka Eerika ja Marje. Marje jäi appi kuni kella 23.00-ni. Edasi kütsime jälle kolmekesi: mina, Kaire ja Avo.
Öö oli selge ja tähistaevaga, vaikne ja küllaltki soe. K 2.00 paiku läks Avo puhkama. K. 3.00 paiku hakkas väsimus ja uni kõvasti tunda andma. Siis vajus Kaire ära. Ta ajas eelnevalt oma auto ahju lähikonda ja tal oli seal hea natuke magada. Iga poole tunni tagant pidi ahju puid juurde pilduma, sest tuli peab koguaeg äge olema. Minul eriti magada ei õnnestunud nagu alati, ainult natuke pikutasin. K 7.30 hakkas juba tõrvajooks, mis oli seekord kõvasti varem. Ilmselt seetõttu, et sel korral oli väga kuiv kärematerjal.
Hiidlased Katrin ja Silvar jõudsid kohale k 10.00 paiku. Eelmisel õhtul oli tormi tõttu praamiliiklus saarte vahel katkenud ja seetõttu nad ei saanud õigel ajal kohale ja seega pääsesid öisest vahetusest. Nemad asusid siis päevasesse vahetusse, kus olid veel Kaire, Marje ja Avo.
K12.40 ajal saabusid Leisi kooli lapsed, 5., 6.klassi õpilased eesotsas Tiina Oksaga. Mina rääkisin neile tõrvaajamise protsessist ja tõrva kasulikkusest. Eerika rääkis tõrvaajamisest kui vaimsest pärandist. Teema jäi siiski lastele kaugeks, kuigi neil oli eelnevalt palju eeltööd koolis tõrvateemal tehtud. Tegime ahju ees ühispildi ja peale seda sõitsid õpilased Metsküla Seltsimajja, kus neid ootas maitsev lõuna.
K 14.00 paiku tulid Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilased ja 3 õpetajat.Need olid giidinduse õppesuuna õpilased. Nemad huvitusid asjast väga ja esitasid palju küsimusi. Ka neile oli ettenähtud lõunasöök Metskülas. Aitäh seltsimaja kokkadele!
Peale õpilaste käis veel muid uudistajaid: Kristo Seema oma pere ja sugulastega Asukast, Marta ja Liia Kavandist, Sveta, Rain ja Irene Kuressaarest. Kokku käis kahel päeval üle 60 inimese.
Saime jälle 40 l. Oleks kindlasti rohkem saanud, kui meil oleks olnud paremat küttematerjali. Seekord lihtsalt lõppes ahju juurest hea küte otsa. Repetanud puitu ahju visata ei tasu, sellest pole lihtsalt kasu. Oh, missugune riimuv lause! Ja mis veel: järgmisel hommikul nägin, et täielikult oli ära põlenudväljavoolutoru otsas olev puuprunt. Ilmselt oli see liiga tõrvaga läbi imbunud, kuni lõpuks võttis ise tuld.
Tore, et kõik jälle õnnestus. Väsimus oli suur ja seda eelkõige lõputust jutustamisest niipaljude erinevate inimestega.
Lõpetauseks tänud Rahvakultuuri Keskusele!