Tõrvaajamise õpituba 28-29.aprill 2017
Aegsasti panime välja kuulutused, et aprillikuu lõpus toimub üks suur tõrvaajamine. Kutsusime esinema naaberküla Metsküla meesansambli Tuhkana Törred Tiina Oksa juhendamisel.
28.aprilli õhtul kella 18.00 paiku oli löögirühm kohal. Aasar tõi generaatori, sest äkki läheb järgmisel päeval vaja; Elmar Aru oma kaameraga, et jätkata videot, samuti abikaasa Ilse; Karl, õpitoa läbiviija; Ivika seltskond Tallinnast: Iviga noorem poeg Ruudi, Margit, Maire, samuti Marje ning mina. Kõigepealt õnnitlesime Karli, kes sai täna 33. Lilled ja väike meene- tõrvapakend.
Kell 18.00 panin ahju tule alla. Seekord plaanisin nii, et tõrv hakkaks jooksma hommikul, valgel ajal. Leppisime kokku vahetused, sest kõigil pole mõtet kogu öö tõrva oodata.
Kuna ilmaprognoos järgmiseks päevaks ei tõotanud midagi head, panid kogenud markajad Leo ja Rommi õhtul enne pimedat üles koormakatte (4 x6 ), millega sai kaetud kogu ahjuesine ala. Selline kate oli juhuslikult kaasas vingel matkasellil Ivikal. Sest igal korralikul daamil peab igaks elujuhtumiks olema autopagaznikus selline kate. See kulus meile järgmiseks päevaks väga-väga ära.
Õhtul oli päris palju rahvast toimetamas ja niisama uudistamas: Ivika vend Ivo oma abikaasaga ja Ivika tütar Annika; öösel tuli Tallinnast veel Ivika vanem poeg Kaarel oma sõpradega (kokku neljakesi). Samuti olid Tallinnast kohal Tuhkana-Ranna puhkemaja stammkunded Pille ja Alice, kes aeg-ajalt kütjaid hõrgutistega kostitasid. Kohalikest käisid ahju juures Agur ja Sirje ja viimane tõi kaasa omavalmistatud tõrvaseepe. Ahju kütmine käis täie hooga, heaks küttematerjaliks osutusid männitüükad (1-1,5 m pikkused). Mõnus toimetamine ahju juures käis kaugelt üle kesköö. Ivika mõtiskles kulinaarsete teemade üle.
Kõik sujus plaanikohaselt. Minu ja Leo vahetus algas kella 3.00 paiku. Ilm oli endiselt ilus. Tõrvalõhna oli juba tugevalt tunda ja tõrvakusi jooksis.
Hommikusöögi (tangupuder hautatud lambaribiga) eest oli hoolitsenud Ivika. Selgus, et tõrvaahjust on abi ka toidu tegemisel. Aitäh Ivika, et kõik ära toitsid!
Kusagil kella 9.00 paiku hakkasin räimi suitsutama. See oli nüüd küll väga vale mõte, sest juba oli sadama hakanud, nii vihma kui lund. Tuul hakkas tõusma. Kella 9.30 paiku tuli tõrv, nii nagu plaanitud. Selleks kulus jälle 16 tundi. Kõik asjaosalised said ninad tõrvaseks. Elmar muudkui võttis videosse. Kalad said ka lõpuks valmis, aga see polnud see. Süüa kõlbasid. Vahepeal olid juba kõik tõrvaajajad kenasti märjaks saanud, sest sadas juba korralikult. Põhjatuul läks aina tugevamaks. Istusime kõik ninapidi ahjuaugus-ahju ees, kus aeg-ajalt kõrbesime ja siis tuli väljapoole liikuda. Keskpäeva paiku tuli Eerika koos ajakirjaniku Vilma Raunistega. Siis tuli ka tõrvasalvi tegija Pavel Kadõkov. Viimane andis väga põhjaliku ülevaate vaigu- ja tõrvasalvi tegemisest ja kinkis kõigile kohalolijaile tõrvasalvi topsi. Olin talle talvel tõrvapurgi viinud. Karl kirjeldas kõigile kohalolijaile tõrvaajamise etappe ja rääkis huvitavalt tõrvaahjude ajaloost. Selleks ajaks olid Kuressaarest jõudnud ka Rain ja Sveta, kes tõid tellitud kringli kohale. See maitses hästi.
Pealelõunaks oli ilm tõeliselt hirmsaks läinud; sadas vahetpidamata vaheldumisi lund ja vihma ja tuul oli meeletu. Väga külm oli ka. Meid kõiki päästis Ivika koormakate- selle all oli soe ja isegi mugav, vaatamata sellele, et meid oli kusagil 20 inimese ringis. Ega tõrvaajamist saa ilma pärast pooleli jätta.
Halva ilma tõttu jäid paljud uudistajad tulemata ja ära ütlesid ka laulumehed. Aga asi õnnestus igati. Viimases vahetuses küttis Marje üksinda ja lõpetas töö kella 18.00 paiku. Seega käis kütmine 24 tundi järjest ja kokku saime seekord 60 l tõrv , niisamapalju, kui mu vanaisa kunagi. Kinkisin kõigile kohalolijaile tõrvapakendi, mille olin talvel välja mõelnud.
Tänud kõigile osalejaile!
