16.septembri pealelõunal alustasime 6.tõrvaajamisega. Mina, Kaire isa Avo ja Kaire. Kõik tuntud tegijad. Kaire saagis küttematerjali, Avo lõhkus ja mina viskasin puid ahjule lähemale. Kella 17..0 paiku jõudis Külliki Tallinnast ja k 17.20 süütasin ahjus tule. Ilm oli pilves, kui suht soe. Enne suure kütmise algust õnnistasime ahju 63 kraadise hansaga ja endale kulus ka […]
Oktoobris 2022 võtsin ahjust üksinda lõpuks sõed välja. Olin nagu korstnapühkija, must tont. Ja sütt oli seekord alla poole ahju. See näitaski seda, et kärematerjal oli liiga kuiv ja sealt ei saanudki rohkem tõrva tulla, kui saime (4o l). Tõrvategu jäi ära, kuna seal aastal oli liiga palju muid töid( kevadel võrgukuuri ehitus lautri juurde, […]
Seekord siis jälle õpituba ja üritus oli suunatud eelkõige õpilastele. Olime Eerika Thalheimiga teinud projekti ja taotlenud Rahvakultuuri keskuselt selleks raha. Meie tõrvategu toetati. 17.septembril oli väga suur torm, aga see meie ettevõtmist ei seganud. Tõrvaahi asub nagu vanajumala selja taga, vaikses kohas, ümbritsetud merepoolsest küljest kõrge liivavalliga (oos) ja suurte kuuskede ja mändidega põhjapoolsest […]
Olin septembrikuu esimeses pooles teinud kõik ettevalmistused järjekordseks tõrvateoks(ahju tühjendamine sütest, kärede tegemine kahel õhtupoolikul-Harri, Arne, Marguse abiga, ahju remont (Rein), ahju täitmine koos Kairega ja lõpuks ahju kaanetamine 19.09. Margus, Harri). 20.sept. pealelõunal jõudis Kaire isa Avo kohale, kes hakkas kohe ka küttepuid lõhkuma.Ta tegi 2 t jooksul niipalju kütet ette, et sellest jagus […]
17-21.09.2018 toimus Tuhkana-Ranna tõrvaahjul rahvusvaheline tõrvaajamise õpituba. Sellest võtsid osa muinsuskaitse- ja konserveerimiseriala tudengid rootsikeelsest rakenduskõrgkoolist Novia Soomes, Uppsala ülikooli Gotlandi kolledzist ja Eesti Kunstiakadeemiast koos oma juhendajatega, kokku 15 inimest. Kõik 3 kõrgkooli on koostöövõrgustiku Nordplus liikmed ning kord aastas korraldatakse projekti “Jätkusuutlik pärand” raames erinevaid töötube. Seekordne korraldaja oli Eesti pool EKA muinsuskaitse- […]
2017 a detsembri lõpus sai Vaimse kultuuripärandi nimistu ühe sissekande võrra rikkamaks. Nimelt tehti nimistusse sissekanne “Tõrvaajamine Põhja-Saaremaal, Tuhkanal” . Olin selle taotluse kallal pikalt töötanud, mitu koolitust läbinud Rahva Kultuuri Keskuses Tallinnas. Siinkohal tänan keskuse töötajaid Leelo Isidora Viitat, Epp Tamme ja Krista Lemberit ning MTÜ tublit tegijat Eerika Thalheimi. http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&id=257
12.juulil 2017 käis mu sõber Rauno Kõnnussaar tõrvaahju uudistamas ja ühtlasi oli tal kaasas metalliotsija. Rauno oli alles saanud detektoriga töötamise loa ja seetõttu oli huvi järele vaadata, mida sisaldab vana objekti ümbruse maapind. Ta “aparaat” hakkas kõvasti piiksuma ahju esises piirkonnas, umbes 4 m ahjusuust väljapool. Veidi liiva kraapides, leidis ta umbes 10 cm […]
Aegsasti panime välja kuulutused, et aprillikuu lõpus toimub üks suur tõrvaajamine. Kutsusime esinema naaberküla Metsküla meesansambli Tuhkana Törred Tiina Oksa juhendamisel. 28.aprilli õhtul kella 18.00 paiku oli löögirühm kohal. Aasar tõi generaatori, sest äkki läheb järgmisel päeval vaja; Elmar Aru oma kaameraga, et jätkata videot, samuti abikaasa Ilse; Karl, õpitoa läbiviija; Ivika seltskond Tallinnast: Iviga noorem poeg […]
13.aprill 2017 Teeme ettevalmistusi uueks tõrvateoks aprilli lõpus. Aasar tõi koti kolde- ja ahjusegu. Tema vend Janek ( hästi kõhna mees) ronis ahjusuust sisse, et emaahju välispind üle vaadata ja telliste ühenduskohad koldeseguga üle teha. Pragusid küll emaahju välispinnal näha ei olnud, aga just kivide ühenduskohtades oli segu osaliselt ära põlenud või ära kukkunud. See oli […]
14.märts 2017 Tegime jälle väikesed talgud, et teha veidi tööd ja võtta videosse tõrva ajamiseks vajalikud etapid. Kutsusin kohale filmimehe Elmar Aru, kopamehe Urmas Metsamaa ja teised abilised: Marje Nelis, Leo Filippov, Ilse Aru ja Roman Rannisto. Mina, Sveta ka muidugi. Juurisime kände käsitsi, nii nagu seda töö vanasti tehti: labidaga kaevati vaiguse kännu ümbrus lahti […]
01.maist 06.novembrini on möödunud üle poole aasta. Ja kevadest on saanud sügava lumega talv, vähemalt meil siin Tuhkana kandis.Sõed olid siiani ahjus.Aga täna, 06. novembril võttis Marje Nelis asja tõsiselt ette, kutsudes appi naaberkülas elava Külli Mägi. Andsime Küllile vastava kaitseülikonna selga ja saatsime ta redelit pidi tõrvaahju.Kleenuke Külli pani korvid käsitsi sütt täis ja […]
Hommik oli täis tõrva lõhna, linnulaulu ja ülevat meeleolu. Tõrv muudkui aga jooksis. Vahepeal riisusime suurema puusodi kokku. Töö lõppedes peab ju ümbrus puhas olema, siis on endal hea olla ja oli ju oodata külalisi-uudistajaid. Kell 9.00 lahkus Karl, kes kiirustas koju oma pere juurde.Enne aga avasime shampuse, sest oli ju põhjust. Siinkohal Karlile väga suured tänud […]
30.aprill 2016 kell 8.40 Käred patta, tuli alla, ole hea tuld nüüd valva… Ajalooline moment oli saabunud, 77 aasta järel hakkasime jälle Tuhkana- Rannal tõrva ajama. Panime ahjule tule alla, Marje Nelis oli esimene süütaja. Mina e Svetlana Raudsepp ja Karl Kallastu koos oma 3 a poja Johaniga olime tunnistajateks. Ilm oli ilus, päikesepaisteline ja vaikne, linnulaul kõlas […]
26.aprill 2016 Aasar ja Meelis tõstsid käredega täidetud ahjule peale valatud kaane ja panid seguga kinni, et oleks ikka hermeetiline. Kaane sees oli ka väikene toru, mille kaudu üleliigseid gaase välja lasta. Ja nüüd on vist tõesti kõik tõrva ajamiseks valmis.
01.november 2015 Suur matkasõprade-reisisellide seltskond tuli kokku, et teha tööd tõrvaahjul. 2,5 tunniga tükeldasid 8 meest 3-4 tõrvakändu ja tõrvaseid puupakke 2 mootorsae ja 8 fiskars kirve abil ja 7 kärmet naist vedasid peenestatud “käred” tõrvaahju serva peale. Peale seda sai algust teha emaahju täitmisega. Selleks tuli väikese redeli abil 2 m sügavusse ahju sisemusse ronida […]
21.oktoober 2015 Hommikul tuli Urmas “kopaga” ja asus eelnevalt leitud ja märgitud kändusid juurima. See oli päris äge vaatepilt: kopp kännule taha, natuke raputamist ja juba ta tuli liivasest pinnasest välja. Mida vanem ja pehkinum känd, seda kiiremini ta järgi andis ja välja tuli. Aga paarile kännule otse tõrvaahju lähedal siiski jõud peale ei hakanud. […]
Vahepeal on kiirest suvest saanud ilus sügis. On 20.oktoober 2015. Otsisin koos Aasar Muuliga Metsküla kruusaaugust suurest kändude kuhilast tõrvaseid männikände. Leidsime väikese koguse ja tõime need tõrvaahju juurde. Seejärel käisin mina, kirves käes, tõrvaahju lähedal oma metsas tõrvaseid kände otsimas. Töö nägi välja nii, et lõin vanal, kaua maas sees olnud männikännul tüki […]
12.06.2015 algusega kell 14.30 algas tõrvaahju esitlus. Ilm oli selleks ürituseks nagu loodud- vaikne, soe ja päikesepaisteline. Kohal oli kümmekond huvilist, nende hulgas 5 mtü liiget ja ajakirjanikud Irina Mägi ja Margus Muld. Algus oli nagu ikka: väike ülevaade selle tõrvaahju ajaloost ja taastamisest. Kohal oli ka Tuhkana-Ranna talu vanaperenaine Härta Ollerma, kes rääkis värvikalt, kuidas tema […]
10.-11.06.2015 Aasar ja Tarvo Mägi tegid viimaseid töid enne esitlust tõrvaahju juures. Ladusid ahjust ülejäänud kivid ära parempoolsesse tiiba. Kive jagus ka istepingi aluseks, kuhu peale Aasar pani istumiseks 2 tõrvaõliga töödeldud lauda. Ja kui üles sai ka infostend, mis oli samuti kergelt üle tõrvatud, siis hõljus mõnus tõrvalõhn juba kõikjal ahju ümbruse metsas. Jäi […]
16. aprill 2015- tähtis päev. Tuhkana ranna tõrvaahju taastamist tulid kontrollima Saare Maavalitsuse KOP-i ametnikud Merike Toose ja Annika Prei. Töömehed olid jõudnud ahju taastamisega lõpusirgele- emaahi oli üles laotud ja välisahi pealt kiviplaatidega kaetud. Kontrollijatele jagasid kohapeal tõrvaahju tööpõhimõtte kohta selgitusi ühingu liikmed Svetlana ja Marje ning muidugi töömehed Aasar ja Rein. Tundus, et ametnikud […]
08.04.2015 jätkas Rein ahju pealt katmist suurte paeplaatidega.
07.04.2015 ladusid Aasar ja Rein üles ahju esikülje ja selle allossa jääb ka küttekolle. Samuti alustati ahju pealmise osa katmist suurte paeplaatidega.
17.03.2015 tööd ahju juures jätkusid emaahju üles ladumisega. Selleks kasutati tavalisi ahjutelliseid. Töid tegid Janek, Aasar ja Rein. Need tööd kestsid 3 päev ja sai peaaegu valmis emaahi, milles kõrgus on üle 2 m. Emaahju väliskest kaeti umbes 2 cm segukihiga.
17.12.2014 hommikul tuli Ott Märtovski Saarte Tehnika kopaga ja puhastas ahju esi-ja tagakülje üleliigsest mullast ja puukändudest. Sellega sai labidatööd vähendada. Sellega ka lõppesid 2014 a ahju puhastamise tööd.
Aasar ja Janek kaevasid lahti tõrva äravoolu renni. Mulla alt tulid välja vana puidust renni tõrvased osad.
05.12.2014 tõstis Koit vana ahju seest suurtest kivimürakatest täiesti tühjaks, samuti võttis parempoolse külje osaliselt lahti. Selgus, et välimise ahju müürid olid küllaltki hästi säilinud. Ahju põhjast tuli nähtavale ovaalse kujuga emaahju tellistest tehtud põhi.
Ahju puhastamise tulemusel sai ahi seest täiesti tühjaks ja välisahju parempoolne külg osaliselt lahti võetud. Ahju põhjast ilmusid välja 2 suurt paekiviplaati, millistega kaeti omal ajal emaahi pealt kinni ja sauetati ära, kuna ahi pidi olema õhukindlalt suletud.
04.12.2014 lisandus ka kolmas töömees, Koit, kes tõstis ahju sisse langenud suurtest kivimürakatest tühjaks. Seda tööd jagus ka järgmiseks päevaks. See oli ikka päris suur töö. Ahju põhjast tuli nähtavale ovaalse kujuga emaahju põhi, milline oli veidi kaldu. Oli näha, et emaahi oli tehtud tellistest.
02.12.2014 läksid tööd lahti. Riverton Ehituse töömehed Aasar ja Janek alustasid varikatuse tegemisest vana tõrvaahju kohale. See töö jätkus ka järgmisel päeval kuni katus sai peale. Objekt on ilmastikuolude eest kaitstud ja töö tegemine mõnusam.
Tuhkana- Ranna tõrvaahi asub Saaremaa põhjarannikul Leisi vallas Murika külas Tuhkana järve lähikonnas männi metsa sees. Tegemist on 19.sajandi viimasel veerandil ehitatud tõrvaahjuga, milles aeti viimati tõrva 1930-ndate aastate lõpul. Oma isa Jaan Raudsepa poolt tõrva ajamisest teab põhjalikult rääkida Tuhkana-Ranna talu vanaperenaine Härta Ollerma, kes lapsena koos oma õega isa selle töö juures abistasid. Sügisel maast välja juuritud kuivanud tõrvastest männikändudest tõrva ajamine oli suur töö, mis võeti tavaliselt ette üks kord aastas- kevadeti. Tõrvaahi kujutas endast paekividest laotud ahju, mille keskel oli umbes 2 m kõrgune tellistest laotud emaahi, mille ümber oli küttekoldena isa- ehk tuleahi. Tuleahju külje peal ülaosas oli suitsu väljalaskeava. Väljast oli ahi kahelt poolt kaetud sooja pidamise mõttes mullakihiga. Emaahju põhi oli kergelt kaldu ja põhjas oli auk, mille kaudu tõrv puust renni mööda välja voolas. Tõrva ajamiseks olid kõige paremad aastaid maas sees seisnud kuivanud tõrvased männikännud, mis kahemehesaega väikesteks pilbasteks saeti. Selle töö juures olidki Jaan Raudsepal abis tema 5-7 a tütred! Laste ülesanne oli ka pilbastega täidetud korvide kätte andmine isale, kes ahjus sees olles ladus emaahju tihedalt pilpaid täis. Pealt kaeti ahi kahe suure lapiku paekiviga, mis kinni savitati. Ahi ei tohtinud ju õhku saada, kuna tärpentiiniaurude tõttu oli suur süttimise oht.
Seejärel algas ahju kütmine, mis kestis vähemalt 2 ööpäeva. Peale järjepidevat kütmist hakkas esialgu renni jooksma tõrvast vett ja seejärel ka vähehaaval tõrva, mis puust toobiga ämbrisse tõsteti ja siis suurde tünni valati.
Saadud umbes 60 liitrit tõrva vahetati kohapeal ja Muhus leivavilja vastu.Tõrva kasutati peamiselt paatide, laevade, köite, reejalaste ja vankrirataste tõrvamisel samuti ehitusel. Põlemisjääk-söed võeti kaasa sepikotta, kui tellisid sepalt näiteks reejalaste rauad, vikatid ja hobuserauad.
Tuhkana-Tõrs MTÜ liikmed otsustasid taastada pärandkultuuri objekti,Tuhkana-Ranna tõrvaahju, et näidata ja tutvustada kogukonnale (kohalikud inimesed, kooliõpilased), samuti turistidele ja teistele asjast huvitatuile arhailise tõrvaahju taastamise protsessi ja lõpptulemusena tõrvaajamist.Tõrvaahju taastamiseks taotleti raha “Kohaliku omaalgatusprogrammi 2014 ” meede 1 alt ja selleks ka raha eraldati.
Tõrvaahju taastamistöödega alustati detsembris 2014. Töid teostab OÜ Riverton Ehitus.
Siinkohal tänusõnad Saare Maavalitsuse KOP-i ametnikele!